Cavalier King Charles Spanjeli tõututvustus

 

Cavalier king charles spaniel on üks väheseid koeratõuge, keda on sajandite vältel  aretatud täiuslikeks seltsikoerteks – inimestele rõõmu valmistada on olnud nende põhiline ülesanne. Erinevalt teistest spanjelitest, keda kasutati jahikoertena, peeti kääbusspanjeleid kuningakojas ja aadlilossides põhiliselt leedide lemmikutena. Sajandite vältel eemaldusid kääbusspanjelid järjest enam oma jahispanjeleist esivanemaist ja muutusid täielikult aristokraatia ja luksuse sümboleiks. Paljud kuulsad kunstnikud (van Dyck, Watteau, Landseer, Tizian jt.) on kujutanud oma maalidel spanjeleid, kes on sarnased tänapäeva cavalieridega, mis näitab, et neid koeri hinnati tõesti kõrgelt. Tõug on saanud oma nime Charles II järgi, kes oli nende koerte andunud pooldaja, ta oli alati ümbritsetud väikestest spanjelitest, keda koheldi kui kuningliku perekonna liikmeid. Üldlevinud on legend, et Charles II andis välja seaduse, mille järgi oli kääbusspanjelitel vaba pääs kõigisse kuningriigi avalikesse hoonetesse, sealhulgas ka parlamenti ja kirikusse.

 

Iseloom

Enamik inimesi on esimeses järjekorras võlutud cavalieri armsast sõbralikust näost ja lakkamatust sabaliputamisest. See väike elegantne koer näib väga hästi sobivat erinevate inimeste ja elustiilidega. Ta on parajat kasvu – mitte nii suur, et tema toitmine kalliks läheks ja ka mitte nii väike, et meessoost pereliikmed keelduksid temaga jalutama minemast. Cavalierid sobivad noore pere kiire elustiiliga, kuid  võivad ka tuua palju rõõmu neile, kes mingil põhjusel tunnevad end üksiku või tõrjutuna. Tänu faktile, et cavalier king charles spanielite aretamisel on kasutatud terveid põlvkondi seltsikoeri, kelle peamine ülesanne oli oma peremeestele rõõmu valmistada, pole mingi ime, et tõug on tänapäeval tänu oma äärmiselt inimsõbralikule iseloomule paljudes maades väga populaarne.

Tõelisele cavalierile on võõras igasugune närvilisus ja agressiivsus. Need koerad on säilitanud küllaltki palju oma esivanematele omasest “tõuse ja sära” loomusest, mis kombineeritult käepärase suurusega teeb nad täiuslikeks lemmikuteks. Cavalier on väike koer aga mõtleb, et on suur. Ta on absoluutselt kartmatu ning tal on kalduvus mitte märgata hädaohtu.

Cavalierid tunnevad end ühtviisi hästi nii looduses ringi joostes, linnatänavatel jalutades, lastega hullates ja ka luksuslikul sohval põleva kamina ees lesides. Vähenõudlik loomus teeb kooselu temaga väga lihtsaks, eriti kui omanikul pole aega või tahtmist pikkadeks jalutuskäikudeks.  Cavalierid naudivad osalust kõigis pere tegemistes, ega talu pikka üksindust. Nad pole lärmakad, kuid mõnikord võivad siiski häält tõsta, et anda märku tundmatu külalise saabumisest.

 

Välimus

Cavalieri suurim varandus on tema pea – eriti silmad. Silmad peavad olema tumedad, ümmargused ja suured, kuid mitte pungis. Selliseid leebe, rahuliku  ja vastasolijaist vaimustunud vaatega rõõmust säravaid silmi ei ole ühelgi teisel tõul. Kõrvad on pikad, kõrge asetusega ja rikkalikult kaetud pika siidise ehiskarvaga, mis loob mulje nägu raamivatest juustest.

Tõule on lubatud neli erinevat värvust.

                    Blenheim                                               Tricolour                                               Ruby                                          Black & tan

Kõige levinum on blenheim, mis on oma nime saanud Malborough´te perekonna asupaiga – Blenheimi lossi – järgi, kus kasvatati sajandite vältel ainult puna-valgeid cavaliere. Blenheimil on sügavat kastanpruuni tooni laigud pärlvalgel põhjal.

Teine valge fooniga värvus on tricolour. Selle värvuse puhul on põhivärvideks eebenmust ja pärlvalge, markeerituna mahagonpruunide märkidega silmade kohal, põskedel, kõrva sisekülgedel ja saba all.

Ühevärvilisteks loetakse ruby, mis on sügavat punakaspruuni värvi ja black-and-tan, mis on must pruunide märkidega.

Kehalt on cavalier ruudukujuline, sirge seljajoone, tugeva rindkere, kauni kaela ja heade nurkadega jäsemetega, mis kõik kindlustab vaba ja elegantse liikumise. Tõeliselt hea cavalieri saladus on hea välimiku ja sisemise peenuse kooskõla. Seda tõugu koer ei tohiks kunagi olla vibalik või kiitsakas. Kuigi kääbuskoer, on cavalier oma kasvu kohta hämmastavalt tugev, vastupidav ja sportlik.

Kõrvad, rind, käpad, kõhualune ja saba on kaetud rikkaliku siidja ehiskarvaga, mida on väga lihtne hooldada ja mis ei nõua mingisugust pügamist.

 

Kellele sobib cavalier?

 

Cavalier king charles spanielite iseloom ja kasv teevad neist ületamatud perekoerad. Lapsed ja cavalierid sobivad omavahel täiuslikult. Erinevalt enamikest teistest kääbuskoertest on cavalier lastega suheldes kannatlik ja rahumeelne ning väga mänguhimuline.  Ta on küllalt tugev ja visa, et taluda veidi karusemat kohtlemist ka väikelapse poolt, kuid tal peab alati olema võimalus soovi korral lapse eest ära minna. Intelligentseid ja tasakaalukaid cavaliere on lihtne õpetada, nad kuuletuvad hästi ja tänu sünnipärasele mängulustile ning meeldimispüüdele haaravad kõike lennult.

Cavalier kui tüüpiline seltsikoer püüab tavaliselt kõigiga hästi läbi saada, sellepärast võib teda rahuliku südamega võtta perre kus on juba kass või koer. Seltsikoerana talub ta halvasti üksindust, sellepärast ei peaks teda kauemaks kui pooleks päevaks üksinda koju jätma. Tema väike kasv ja hea iseloom võimaldab teda paljudesse kohtadesse kaasa võtta, tavaliselt tasub ta teile suurepärase käitumisega. Cavalier on ideaalne valik väga erinevatele inimestele, hoolimata vanusest ja elutingimustest. Alati rõõmsameelne cavalier on ka suurepärane stressimaandaja.

 

Cavalier king charles spaniel on ehtne vana kooli kavaler, kes oma sarmi, hea tuju ja kauni välimusega võidab sõpru ja imetlejaid kõikjal kuhu ta ilmub.